Omanikujärelevalve eesmärk on kaitsta ehituse tellija huve, seega tasub omanikujärelevalve tegija kindlasti palgata ning miks mitte teha seda juba enne ehitise projekteerimise algust.
Omanikujärelevalve on pidev järelevalve ehitamise üle, alates ehitamise alustamisest kuni ehitise kasutusloa saamiseni.
Järelevalve konkreetsed õigused ja kohustused määrab ehitusseadus ja täpsustab majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. detsembri 2002. a määrus nr 30 Ehituse omanikujärelevalve kord (RTL 2002, 144, 2108). Omanikujärelevalve tegija kohustub määrama ehitise omanik ning sellest tuleb teavitada ka valla- või linnavalitsust ehitamise alustamise teatises kolm tööpäeva enne ehitamist.
Kui ulatuslikult ja kuidas kohalik omavalitsus üksikelamute puhul ehitamisaegset järelevalvet teeb, sätestatakse täpsemalt kohalike omavalitsuste ehitusmäärustes. Kindlasti teeb ta seda valminud elamule kasutusluba andes. Samas tuleb ehituse üle teostada omanikujärelevalvet. Üksikelamu puhul võib omanikujärelevalvet teha omanik ise. Ehitusseadus näeb ette omanikujärelevalve tegemise korra kehtestamise majandusministri poolt, mis täpsustab nõuded, mida omanik seda ülesannet ja kohustust täites peab järgima.
Omanikujärelevalvet ei pea tegema ehitusettevõtja, kui ehitatakse väikeehitist (ehitist kuni 60ruutmeetrise ehitusealuse pindalaga ning kuni 5meetrise kõrgusega ehitise puhul), üksikelamut, suvilat, aiamaja, taluhoonet, ehitise teenindamiseks vajalikku rajatist. See tähendab, et omanikujärelevalvet ei pea tegema ehitusettevõtja ka juhul, kui ehitise teenindamiseks vajalik rajatis on üle 60 m2 suuruse ehitusealuse pindalaga ehitis. Küll aga ei tähenda see seda, et ehitise omanik nimetatud ehitiste puhul ei peagi tegema omanikujärelevalvet. Järelevalve teostamine on igal juhul kohustuslik, aga seda teeb sel juhul omanik ise.
Kuna seadus määrab küllaltki täpselt ära omanikujärelevalve tegija kontrolliõigused, kohustused, nõudmiste sisu ning lähtedokumendid, on ehitise omanikul siiski otstarbekas sõlmida omanikujärelevalve tegijaga leping.