![\"\"](\"https:\/\/arhpro.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/plaan.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\nM\u00f5ned t\u00e4htsamad punktid Planeerimisseadusest detailplaneeringu kohta:<\/p>\n\n\n\n
\u00a7 3. Planeerimise p\u00f5him\u00f5tted<\/p>\n\n\n\n
(2) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja k\u00fclade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel:<\/p>\n\n\n\n
1) uute hoonete, v\u00e4lja arvatud \u00fcksikelamu k\u00f5rvalhooned, suvila k\u00f5rvalhooned ja aiamaja k\u00f5rvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga v\u00e4ikehooned, ehitusprojekti koostamise ja p\u00fcstitamise aluseks;
2) olemasolevate hoonete, v\u00e4lja arvatud \u00fcksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende k\u00f5rvalhooned, maapealsest kubatuurist \u00fcle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks;
3) maa-alade kruntideks jaotamise korral.<\/p>\n\n\n\n
\u00a7 9. Detailplaneering<\/p>\n\n\n\n
(1) Detailplaneering koostatakse l\u00e4hiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla v\u00f5i linna territooriumi osa kohta.<\/p>\n\n\n\n
(2) Detailplaneeringu eesm\u00e4rgid on:
1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine;
2) krundi ehitus\u00f5iguse m\u00e4\u00e4ramine;
3) krundi hoonestusala, see t\u00e4hendab krundi osa, kuhu v\u00f5ib rajada krundi ehitus\u00f5igusega lubatud hooneid, piiritlemine;
4) t\u00e4navate maa-alade ja liikluskorralduse m\u00e4\u00e4ramine ning vajaduse korral era\u00f5igusliku isiku maal asuva, olemasoleva v\u00f5i kavandatava t\u00e4nava avalikult kasutatavaks teeks m\u00e4\u00e4ramine teeseaduses s\u00e4testatud korras;
5) haljastuse ja heakorrastuse p\u00f5him\u00f5tete m\u00e4\u00e4ramine;
6) kujade m\u00e4\u00e4ramine;
7) tehnov\u00f5rkude ja -rajatiste asukoha m\u00e4\u00e4ramine;
8) keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste m\u00e4\u00e4ramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja l\u00e4bi viia keskkonnam\u00f5ju hindamine;
9) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla v\u00f5etud maa-alade ja \u00fcksikobjektide kaitsere\u00feiimi t\u00e4psustamiseks, muutmiseks v\u00f5i l\u00f5petamiseks;
10) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade v\u00f5i \u00fcksikobjektide kaitse alla v\u00f5tmiseks;
11) vajaduse korral milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtusega hoonestusalade m\u00e4\u00e4ramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine;
12) vajaduse korral ehitiste olulisemate arhitektuurin\u00f5uete seadmine;
13) servituutide vajaduse m\u00e4\u00e4ramine;
14) vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade m\u00e4\u00e4ramine;
15) kuritegevuse riske v\u00e4hendavate n\u00f5uete ja tingimuste seadmine;
16) muude seadustest ja teistest \u00f5igusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse m\u00e4\u00e4ramine planeeritaval maa-alal.<\/p>\n\n\n\n
(3) Krunt on ehitamiseks kavandatud maa\u00fcksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.<\/p>\n\n\n\n
(4) Krundi ehitus\u00f5igusega on m\u00e4\u00e4ratletud:
1) krundi kasutamise sihtotstarve v\u00f5i sihtotstarbed;
2) hoonete suurim lubatud arv krundil;
3) hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala;
4) hoonete suurim lubatud k\u00f5rgus.<\/p>\n\n\n\n
(5) Kuja on ehitiste v\u00e4ikseim lubatud vahekaugus.<\/p>\n\n\n\n
(6) Detailplaneeringu koosseisus peab olema v\u00e4hemalt \u00fcks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks.<\/p>\n\n\n\n
(7) Detailplaneering v\u00f5ib p\u00f5hjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud \u00fcldplaneeringu muutmise ettepanekuid.<\/p>\n\n\n\n
(8) Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastri\u00fcksuste moodustamisele ning olemasolevate katastri\u00fcksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral.<\/p>\n\n\n\n
(9) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusseaduses (RT I 2002, 47, 297) s\u00e4testatud korras.<\/p>\n\n\n\n
(10) Kohalik omavalitsus v\u00f5ib lubada, v\u00e4lja arvatud riikliku kaitse alla v\u00f5etud maa-alal ja milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata:
1) t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tte krundil olemasoleva t\u00f6\u00f6stushoone laiendamist v\u00f5i selle k\u00f5rvalhoone p\u00fcstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist;
2) olemasoleva hoonestuse vahele j\u00e4\u00e4vale \u00fchele krundile \u00fcksikelamu ehitusprojekti koostamist ja p\u00fcstitamist, kui uue \u00fcksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel j\u00e4rgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimisp\u00f5him\u00f5tteid ning projekteerimistingimused koosk\u00f5lastatakse naaberkinnistute omanikega;
3) olemasoleva hoonestuse vahele j\u00e4\u00e4vale \u00fchele t\u00fchjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja p\u00fcstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala j\u00e4rgib olemasolevate hoonete vastavaid n\u00e4itajaid ja projekteerimistingimused koosk\u00f5lastatakse naaberkinnistute omanikega;
4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi;
5) muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitus\u00f5iguse, v\u00e4lja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel.<\/p>\n\n\n\n
(11) Kohaliku omavalitsuse volikogu v\u00f5ib p\u00f5hjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele k\u00e4esoleva seaduse \u00a7 3 l\u00f5ikes 2 ei ole s\u00e4testatud detailplaneeringu koostamise kohustust.<\/p>\n\n\n\n
(12) Detailplaneeringu koostamisel korraldatakse keskkonnam\u00f5ju strateegilist hindamist, kui see on n\u00f5utud keskkonnam\u00f5ju hindamise ja keskkonnajuhtimiss\u00fcsteemi seaduse \u00a7 33 l\u00f5ike 1 punktis 3 s\u00e4testatud juhtudel. Sellistel juhtudel peab detailplaneeringu koostamisel arvesse v\u00f5tma keskkonnam\u00f5ju strateegilise hindamise tulemusi.<\/p>\n\n\n\n
[RT I 2005, 15, 87 j\u00f5ust. 3. 04. 2005]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
\u0414\u0435\u0442\u0430\u043b\u044c\u043d\u0430\u044f \u043f\u043b\u0430\u043d\u0438\u0440\u043e\u0432\u043a\u0430 \u0441\u043e\u0441\u0442\u0430\u0432\u043b\u044f\u0435\u0442\u0441\u044f \u0434\u043b\u044f \u043a\u043e\u043d\u043a\u0440\u0435\u0442\u043d\u043e\u0439 \u0442\u0435\u0440\u0440\u0438\u0442\u043e\u0440\u0438\u0438 \u043d\u0430 \u043f\u0440\u0435\u0434\u0432\u0430\u0440\u044f\u044e\u0449\u0435\u0439 \u0441\u0442\u0440\u043e\u0438\u0442\u0435\u043b\u044c\u0441\u0442\u0432\u043e \u0441\u0442\u0430\u0434\u0438\u0438. \u0426\u0435\u043b\u044c \u0434\u0435\u0442\u0430\u043b\u044c\u043d\u043e\u0439 \u043f\u043b\u0430\u043d\u0438\u0440\u043e\u0432\u043a\u0438 \u2013 \u0440\u0435\u0448\u0435\u043d\u0438\u0435 \u0441\u0432\u044f\u0437\u0430\u043d\u043d\u044b\u0445 \u0441 \u0438\u043f\u043e\u043b\u044c\u0437\u043e\u0432\u0430\u043d\u0438\u0435\u043c \u043f\u0440\u043e\u0441\u0442\u0440\u0430\u043d\u043d\u0441\u0442\u0432\u0435\u043d\u043d\u043e\u0439 \u0441\u0440\u0435\u0434\u044b…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":1604,"menu_order":20,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-1329","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n